Kas naine võib panna oma näo raamatu kaanele?
Aga tagumiku?
Kas inimene saab olla taim?
Kas Tinderis svaipimine on fašistlik?
Kas emadus võib olla revolutsiooniline?
Kas ema saab olla mees? Või hõim?
Kas surnutega saab suhelda?
Kas arvustuste kirjutamine saab olla erootiline kogemus?
Kas lugemine saab olla vastupanu? Ja kui, siis millele?
Kas kunst saab olla fuckboy´lik?
Kas kehasid võib ühel inimesel olla rohkem kui üks?
Kas võõrast inimest võib potile aidata?
Kas Sveta Grigorjeva on provokaator või unistaja?
Aga kas paremast maailmast unistamine ei tähendagi hetkeolukorra provotseerimist?
„Kliitor on anarhist“ on ilmselt Eesti esimene läbinisti feministlik kriitikakogumik. See koondab valikut Sveta Grigorjeva arvustustest, artiklitest ja intervjuudest. Artiklikogu teeb tuule alla nii misogüünidele kui neoliberaalidele ning jõustab neid, kes ebavõrdsusrägastikke rappida tahavad. Käsitledes kirjandus- ja kunstiteoseid läbi feministliku prisma, asetab autor need pea alati ka ühiskondlikku konteksti, sest kunst ei sünni kunagi vaakumis. Tekstid kutsuvad arutlema ning miks mitte ka vastu vaidlema, andes samas lugejale ka häid edasisi viiteid. Grigorjeva on juba ammu rebinud maha patriarhaalsed postrid oma toa seintelt ja näitab selle kogumikuga, kui viljakas, vajalik ja värskendav on taoline kriitika.
