Noore Võru luuletaja Aliis Aalmanni debüütkogus "Verihaljas" põimub müütiline maailm igatsus- ja armastusluulega. Loomislauludele iseloomuliku poeetika toel joonistub välja isiklik otsinguteekond. See saab alguse soisest päritolu ja mälestustega seotud keskkonnast ning kulgeb püüdluste, äraihkamise ja maandumiskohtade otsingu vastuolulisel väljal. Värske Raamatu sarja 27. teose luulekeelt iseloomustab mahlakas lõunaeesti kõla, regi- ja vabavärsi segunemine ning peen ja kaunilt sünge loodusmüstiline kujundimaailm.
*
põle, mu päike põleta
see vana maa las tuhast
tõuseb lind las muneb
pühad pojad las haub
uhked tütred meie
maailm ei jaksa
ei kuule, ei näe
põle, mu päike
põle luud teistpidiseks
põle ennast pahupidi
põle loojang koidikuks
põle lombid vihmasajuks
too uus laul
anna uus viis
seo häälepaelad lahti
ja haruta ja punu
õpeta meid laulma
uue maa keeles
